Sellest, kuidas unistused täituvad

november 21, 2015


 Pildipesa on pidanud hoidma veidi aega väikest saladust. Olen vist terve igaviku rääkinud, kuidas mina ja stuudio ei ole sõbrad. Aga siiski on olnud mul juba päris pikka aega unistusi, mis täiesti ootamatult veidi aega tagasi täituma ähvardasid hakata.
Usun, et elus ei ole juhuseid ja kõik, mis toimub, toimub väga kindla põhjusega ja väga täpse arvestusega just siis, kui on selleks õige aeg. Sattusin ühel päeval täiesti juhuslikult FB StuudioRuumi lehele ning msikipärast arvasin, et neil on ruum, millisest olen pimedate päevade pildistamiskatsetuste tarbeks unistanud. Leppisime kohtumise kokku ning selgus, et nad asuvad ühes väga ägedas hoones. Selgus aga ka, et nende ruum ei ole päris selline nagu ma olin ette kujutanud. Ning täiesti juhuslikult mainisid nad, et võivad mu soovi korral juhatada ühte päris fotostuudiosse, mis üsna äsja samas majas avati. Kõndisime veidi aega mööda nostalgiahõngulise tööstushoone koridore ning ühtäkki astusin ma sisse ruumi, mis oli olnud minu mõtetes. Suur, hele ja valge ning tohutu potentsiaaliga kasutada seda oma ideede teostamiseks. Võõraste ruumidega on tihtipeale aga lood sedasi, et on nagu on ja mingeid muudatusi või lisasid ei lubata. Kuna StuudioRuumi tüdrukud tegelevad lisaks kõigele muule ka dekoreerimisega, saime õige pea juba kolmekesi läbirääkimisi pidama hakata ja oma visioone arutada. StuudioRuumi Kaari osutus mõtetelugejaks ja Pildimasina stuudio omanik Rasmus kuldsete kätega töömeheks.
Ei ole olemas nii palju sõnu, et väljendada minu tänulikkust kõigile osapooltele, sest lõpptulemusena valmis pimedateks aegadeks just see, millest ma olen vaikselt mõtisklenud. Nii nii suur aitäh teile Rasmus, Kaari ja Terje!
Ja kutsun kõiki oma vanu ja ka uusi sõpru stuudiosse - sest kuigi õues on ilus, on toas siiski kuni kevadeni soojem. Ootan teid lisaks jätkuvatele õuesessioonidele Aparaaditehases asuvasse stuudiosse, et teha talve- ja jõuluhõngulisi pere- ja portreepilte!

Vaata lisaks

0 kommentaari