Peaaegu täitsa tavaline esmaspäev

september 14, 2010

See viimane esmaspäev oli meil Poisi laupävasest kõhuviirusest toibumise päev. No tegelikult oli temaga juba pühapäeval kõik korras aga ma kohe tahtsin ta nädalavahetust pikemaks venitada, mine tea kuidas selle kvaliteetajaga mõne kuu pärast on. 

Siiski arvas ta ka eile veel, et hirmvahva on iga natukese aja tagant kauss rabada ja teatada, et ta nüüd sooviks jälle oksendada. Ise istus nagu kukupai, kauss lõua alla sätitud, ja vaatas multikaid. No et huvitavam oleks, mitte et tal tegelikult ka see soov oleks olnud :)

Igastahes ei jõudnud ma päris hästi seda o-juttu enam kuulata ja läksime Emajõe äärde jalutama ja uurima, kas on juba piisavalt sügis. Poisi lemmikteemadeks on hetkel kivid, oksad, vesi... no ühesõnaga kõik, millega saab imiteerida paugutegemist ja mida saab kuskile loopida ja millega on mõnus plätserdada :) Ja no eriti hea kui neid kahte esimest sealt loetelust saaks veel viimasesse loopida. Koht sobis seega suurepäraselt...

Ausõna, tal ongi koguaeg selline nägu, ilmselt sellepärast on talle ka Krõlli-nimi iseenesest tekkinud ja külge jäänud :) 
 Aga sügis oli ennast küll väga veidrate kohtade peale sättinud...
... ja laheda paadi leidsime kalda pealt...
... ja turnimisest ei saanud üle ega ümber... 
... ja need oksad ja kivid pidid ikka kuidagi vette saama ju lõpuks ... 
... ohhhhhseda rõõmu :)
  Tagasiteel leidsime vana kalavõrgu...
... konstateerisime fakti, et elame Tartus ja siin on päris palju sildu... :)
Ja nuusutasime mõnusalt sügisest papliallee lõhna, mis tuletas mulle meelde miskipärast lapsepõlve sügiseid Jõhvis postkontori taga elava vanaema juures. Ootan juba sellist värvi sügist... mul on temaga omad plaanid :)

Vaata lisaks

1 kommentaari