Kui mul reede õhtul igav on...

september 28, 2010

Kui ma tean ette, et mul reede õhtul arvatavasti hirmus igav on, siis ma näiteks helistan kolmapäeval sõbrannale, et teeme selle asja nüüd ülehomme ära. No selle asja, mille pärast ma lehtede langemist ootasin :)
Ilm oli muidugi meil jälle vettpidava lepingu alusel tellitud.

Ideed hakkasid jooksma juba eelmise pildistamise ajal ja siin siis on tulemus... Ma olen väga halb valija jälle, seega taaskord pikk postitus.

No üldse kohe ei tohi aga noh... idee oli ja kiusatus oli suur... Ja nii me siis kõõlusime ja turnisime ja istusime ja...

...tegime päeval ööpilte...
...ja päiksepilte...
Ootasime midagi... õnneks ei tulnud sealt kaugusest ei seda "midagit" ega "kedagit" ka...
No ja siis oli juba puhas poose...

Vahetasime asukohta... vanad "sõbrad" juba ees ootamas, õnneks olid nad vahepeal suureks kasvanud ja mitte eriti tigedad enam :)
Kuna meie lemmikpink oli salapärasel kombel kadunud nagu paadisildki, pidime asjale loominguliselt lähenema ja olemasolevaid vahendeid kasutama... õnneks leidus põõsas üht-teist... mugav see kindlasti polnud... "see" oli kunagi tool :)
Edasi lähenesime asjale nii, et mis mõte järgmiseks pähe tuli, see tehtud sai... koht oli õnneks vägagi inspireeriv...
... ja mitte ainult meie jaoks, tema tahtis ka ilmtingimata :)))
Kõõlumised kõõlutud, proovisime, kuidas puuotsas on... no et kas tuleb lapsepõlv meelde... natuke tuli vist... kuigi suuremat puud oleks vaja olnud :)
Päike oli ka nii nii ilus...
...no nagu mu modellgi :)
Talle meeldis lõpuks see...
...mulle hoopis see :)
Aga ametit võiks ta vabalt vahetada küll kui vana töö otsa peaks saama... ei saa olla lihtsalt niisama nii fotogeeniline ju :)
Ja lõpmata armsad veel koos...
Ja ikka veel tõsist pooset ka...
Ja siis lõpuks... lõpuks rakendus siis see idee, millest kõik alguse sai. Mul lihtsalt oli vaja proovida puhvseelikuga pilte justnimelt SELLES kohas ja kui ma augustis sõbrannale mõtte välja käisin, siis ei olnud see enam ainult minu kinnisidee. Ju me oleme ikka lapsepõlves piisavalt palju koos aega veetnud, et nakatada teineteist selle "pisut-segased"-olekuga :)
Kahjuks hakkas päike loojuma ja pooled mõtted jäid rakendamata aga eks järgmine aasta jälle. Vähemalt sai mu pulmakleidi alussselik mingit kasutust :)
Valgus hakkas kahjuks kaduma ja me hakkasime pakkima... :)
Teel auto juurde klõpsisime veel natuke olematus valguses. Järgmine kord lähen koos suuuure prožektoriga, sest välk jälle ei töötand nii nagu pidi :S
Koju jõudes hakkas kell lähenema poole üheksale ja taevas oli juba selline kuu...
Järjekordselt oli väga armas ja lahe õhtupoolik. Igavus sai peletatud ja lisaks olid veidi sassi kippuvad juhtmed kenasti laiali hargnenud. Sellised õhtud on nagu mingit sorti psühhoteraapia... mitte et ma seal kunagi käinud oleks ja teaks, millest ma räägin, aga tunne on lihtsalt sedavõrd mõnus. Nagu oleks argipäevaraamatus uue lehekülje keeranud, kus veel igasugused sissekanded kõikvõimalikest jamadest puuduvad :)

Ja eriti armas oli veel eile, kui sõbranna ohkis, et "kuidas-sa-mu-jälle-nii-ilusaks-oled-pildistanud!?" Ma muidugi üritan talle koguaeg vastu vaielda, et asi pole mitte minus, vaid temas. No et ta lihtsalt ise ongi ju ilus... Aga see on ikkagi parim kompliment, et ta nii arvab :)))

Vaata lisaks

6 kommentaari

  1. Need seelikuga pildid on tòepoolest vàga ilusad! Hea idee ja hea teostus!

    VastaKustuta
  2. supper kiftid pildid, ideed ja kogu teostus !!!

    VastaKustuta
  3. Oi mulle meeldivad üle-eelviimane ja eelviimane :)

    VastaKustuta
  4. assanuga, mida allapoole kerida, seda paremaks lähevad (Y) paar korda teki süda täitsa tuk-tuk ka :D väga äge!!!
    Brixlegg ;)

    VastaKustuta