See kõige esimene

august 21, 2010

Sellest tuleb nüüd üks kole pikk postitus hirmsa koguse piltidega aga ma ei saa sinna midagi parata, et ma juba sünnist saati nii otsustusvõimetu olen. Pane sinna juurde veel hetkel puuduv õiglane kriitikameel oma piltide suhtes ja ongi käes :)

Aga et kõik ausalt ära rääkida, siis ühel ilusal päeval, olles kuidagi eriti inspireeritud igasugustest fotojuttudest ja blogidest, mida ma ikka vahel jälgin, tekkis mul seoses oma armsa ja ilusa lapsepõlvesõbrannaga üks plaan :) Kuna meil varsti täitub midagi 30 tutvumisaasta taolist, siis ma pabistasin ainult natukene, et ta nõus pole. Ja kui ta veel ütles, et saab oma poseerimisvajaduse nii rahuldatud, siis oli mul kohe eriti hea meel. Seda ma kartsin juba ette, et mul pärast piltide valimisega raskusi on ja ega kui sa pead 381st pildist ainult 4 kustutama sellepärast, et modellil on silmad kinni, siis on ju väga väga hästi ja samas väga väga raske ülejäänusid prügikasti saata. Ülejäänud 200 ja natuke peale läksid prügikasti sellepärast, et ma alles harjutan fotograafias seda nö "maapeal käimist" ja liiga palju jäi alles ka just sellepärast :)

Aga asja juurde asudes, siis kõigepealt me harjutasime heinapalli peal tasakaalu...



Siis proovisime heinapalli kõrval poosetamist...

Käisime pihlakavargil...

Võtsime poja ka pildile...
Jajah, nad olid meil mõlemal kaasas ja ega nad seda pildistamist just eriti kergeks ei teinud :)

 
Siis läksime me uut kohta otsima...
Selle kohaga mul tekkis otsekohe üks järgmine plaan, mille me umbes oktoobris vast ka teostame :)

Tegelikult oli meil koguaeg hästi naljakas, sest üks 3-aastane ja üks 4-aastane suudavad ikka sellist juttu kahepeale ajada, et naera puruks ja ega me ise ka päris normaalsed pole.
Aga samas on need väiksed mehed ju niiii armsad...

No kuidas jäädvustada kinga... ei ole normaalne :)

Ma praegu mõtlen, et kahju, et ma ei jäädvustanud talle meiki tehes, kuidas kogemata rohelised vuntsid tekkisid aga eks ma järgmine kord olen siis sellevõrra targem :)

Ma ju ütlesin, et mul on ilus sõbranna :)


 Mu enda üks lemmikutest...
Ja siis hakkasimegi sättima koju... see pilt polnud jälle plaanis aga valgus oli liiga hea :)
Ja kogemata jäi ette üks põld, kuhu taha loojus päike...
...ja tuli üks paadisild...
Ja siis jõudsime lõpp-punkti, mis pidi küll mõtetes olema hoopis teises, eraldatumas, rannas aga kuna seal oli liiga palju inimesi, leidsime täitsa avaliku ranna. Meile sobivalt inimtühja :)
No iga fotograaf tahaks endale ju sellist modelli :)

Siis sai meie sessioon läbi ning jälle üks mitteplaanitud ja minu lemmik... nii siiras :)
 Ja lihtsalt ilus :)
Ma tean küll, et need pildid on ilmselt kellegi töödest võib-olla liiga palju inspiratsiooni saanud aga samas on siin maamuna peal üllatavalt raske millegi ainulaadse ja enneolematuga üllatada :) Ja samas ei ole ju midagi halba, kui tahad olla sama hea kui mõni sinu eeskuju ja minu arust pole vahel alt üles vaatamises midagi halba, sest see aitab edasi minna :)

Igastahes, arvestades, et see oli minu päris kõige esimene selline ettevõtmine, olen ma ise rahul :) Mitte küll kvaliteediga aga hetkedega...

Ja sõbrannale suuuuur aitäh  tõeliselt mõnusa õhtupooliku eest!

Vaata lisaks

0 kommentaari